Armastus ei ole alati täiuslikult ümmargune nagu apelsin. Mõnikord on see kollane, hapu, killustatud – just nagu Sergei Prokofjevi ooperi Armastus kolme apelsini vastu aluseks olev Carlo Gozzi muinasjutt, mis on ise juba groteskne ja irooniline paroodia klassikalistest armastuslugudest. Kuid mis juhtub, kui sellele loole lisada tähistus “-tA--isversioon-”? See kriipsude ja suurtähtede vahele jääv tühimik viitab millelegi, mis on tahtlikult poolik, peegeldav, võib-olla isegi automaatne või traumeeritud versioon. “tA” võib viidata “tühjale alale” (tühi A), “teisele autorile” või hoopis “teadvuse voolule”. See essee väidab, et -tA--isversioon- ei ole mitte vigane koopia, vaid uus esteetiline seisund – armastus, mis ei taha olla terviklik, vaid justnimelt katkendlik.
Lugu sai alguse 1761. aastal, kui Itaalia näitekirjanik kirjutas oma esimese muinasjutunäidendi ( fiaba ). See oli kantud soovist elustada hääbuvat commedia dell’arte traditsiooni, kus maskides näitlejad improviseerisid dialooge kindla tegevustiku põhjal. Armastus kolme apelsini vastu. -tA--isversioon-
They crossed the Desert of Salt, where the air tastes like rust. They found the Iron Castle, guarded by a Cook who killed intruders with a copper ladle. While Truffaldino distracted the giant with a stolen ribbon, the Prince slipped into the pantry. There, glowing in a cage of silver wire, were three oranges the size of cannonballs. He stole them and ran. Armastus ei ole alati täiuslikult ümmargune nagu apelsin
Ninetta did not die; she transformed. She became a white pigeon, fluttering into the lemon groves. Smeraldina took her place, veiling herself, claiming the desert sun had turned her skin dark and her features sharp. See kriipsude ja suurtähtede vahele jääv tühimik viitab
The Prince returned. He saw the imposter and felt a cold stone in his gut, but a curse is a curse. He brought her to the palace.
"Armastus kolme apelsini vastu. -Täisversioon-" (The Love for Three Oranges. -Full Version-) suggests a modern, perhaps slightly absurdist or gritty retelling of the classic Gozzi fable/Prokofiev opera.
: A "concert-fairytale for adults" based on Carlo Gozzi's 1761 play. It utilized the commedia dell'arte style, where actors improvised heavily based on a rough outline ( canovaccio ).